Materjalid ja abi eesti keele õppimisel
Lauseliikmed
Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. Vastab küsimustele MIDA TEGEMA? On olemas ka LIITÖELDISED. Ma kavatsen õhtul õppida.
ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. Vastab küsimustele KES?MIS?, vahel ka KEDA?MIDA? Puudub : - Umbisikulise tegumoe korral Mängiti palli. - Ilmastikunähtuste puhul Päike paistab. - Kui ta on juurdemõeldav Läksime poodi, meie.
Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS . August uudistab plangu taga maailma. Vastab küsimustele: KELLE?MILLE? juhul kui tegevus on lõpetatud KEDA?MIDA? juhul kui tegevus on lõpetamata. Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga.
MÄÄRUS – näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. Tegija määrus nt. Värav löödi ründaja poolt. Vald aja määrus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. Vahendi määrus nt. Mees raius kirvega puid. Kaasnemis määrus nt. Juhan läks Mallega kinno. Aja määrus
TÄIEND Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu?
ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. Vastab küsimustele KES?MIS?, vahel ka KEDA?MIDA? Puudub : - Umbisikulise tegumoe korral Mängiti palli. - Ilmastikunähtuste puhul Päike paistab. - Kui ta on juurdemõeldav Läksime poodi, meie.
Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS . August uudistab plangu taga maailma. Vastab küsimustele: KELLE?MILLE? juhul kui tegevus on lõpetatud KEDA?MIDA? juhul kui tegevus on lõpetamata. Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga.
MÄÄRUS – näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. Tegija määrus nt. Värav löödi ründaja poolt. Vald aja määrus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. Vahendi määrus nt. Mees raius kirvega puid. Kaasnemis määrus nt. Juhan läks Mallega kinno. Aja määrus
TÄIEND Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu?
Lauseõpetus
Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: saame väita (Juhan luges lehte.). Küsida (Kas Juhan luges lehte?). Käskida (Loe lehte!). Loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!). Imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid.